,,Ühe nohiku seiklusi"

Kui Juss viimaks koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Nii

kõlab veidi „Kevadest“ inspireeritud algus S. K Richardsoni jutustusele „Ühe nohiku seiklusi“. See on raamat, mis räägib 10. C klassis käiva Jussi koolipäevast ja seiklustest sõpradega peale kooli.

Juss on 17-aastane poiss, kelle sõbrad, koolielu ning kodune olukord seavad teda erinevatesse keerulistesse olukordadesse. Kuigi ta üritab mõelda selgelt ja olukordadest puhtalt välja tulla, ei õnnestu see tihtipeale. Iga sündmus häbistab teda üha enam ja heidab talle musta varju. Palju sündmusi toimub seetõttu, et tema klassivennad kiusavad ja narrivad teda. Alatihti saab just tema klassivendade tegude pärast karistada, sest oli valel ajal vales kohas ning suhtleb valede inimestega.

Koolipoisi suurimaks mureks on see, et ta ei paista Marliinile silma ning alatihti häbistab end tema ees. Marliin pole Jussist huvitatud ning tõrjub teda eemale, jättes ta üksi nukrutsema. Poiss pingutab selle nimel, et koos Marliiniga aega veeta ja panna ta endasse armuma. Jussi sõbrad tahavad ja püüavad teda aidata sellel teel, kuid ka nemad pole koolis populaarsed ning nende abist pole suurt kasu. Kuigi Juss on aru saanud, et tal pole tüdrukuga lootust, ei taha ta sellega leppida. Pärast suuri pingutusi oma au päästmisel ja kiusajatest hoidumisel lepib Juss oma saatusega, et ta ongi klassi nohik.